Mis on (äri)nime eristatavuse nõue?

Äriühingu ärinimi peab selgelt eristuma teistest äriregistrisse kantud ärinimedest ning mittetulundusühingu ja sihtasutuse nimed peavad selgelt eristuma teistest registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.

Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.

Kuidas (äri)nime eristatavust kontrollida?

Nimepäring võimaldab otsida samasuguseid ja sarnaseid (äri)nimesid ja kaubamärke. Selge eristatavuse reegleid pole seaduses eraldi sätestatud. Selle üle, kas nimi on selgesti eristatav ja seadusele vastav, otsustab registrit pidav kohus.

Mõnel juhul võib üks täht olla eristamiseks piisav (Pill ja Lill), teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest (Fotoluks ja Photolux). Selleks, et jõuda parima tulemuseni, arvestage järgmist:

• otsimisel ei eristata suuri ja väikeseid tähti;
• otsige sõna nii ainsuses kui ka mitmuses (Lill ja Lilled; Kaitseingel ja Kaitseinglid), nii nimetavas kui ka omastavas käändes (Lille ja Lillede);
• otsige sõnu nii kokku- kui ka lahku kirjutatult ja nimeosade järgi (Pajulill ja Paju Lill; Nordline ja Nord Line);
• otsige erineva kirjapildiga samakõlalisi sõnu (Fotoluks ja Photolux; Avenue ja Avenüü).

Kui küsitav nimi sisaldab kaubamärki, tuleks pöörduda Patendiameti veebilehele, et jõuda selgusele, millises valdkonnas on kaubamärk kaitstud.

Mis seos on ärinimel kaubamärgiga?

Ärinimi ei tohi sisaldada teise isiku Eestis kaitstavat kaubamärki ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolekuta. Nõusolekut ei ole vaja, kui ettevõtja tegutseb alal, kus kaubamärk ei ole kaitstud, samuti ei sega ärinime valikut kaubamärgi mittekaitstavad osad (näiteks üldmõisted).

Kaubamärk saab registreerimisel õiguskaitse tagasiulatuvalt, taotluse esitamise ajast. Kui ärinime äriregistrisse kandmine jääb teise isiku kaubamärgitaotluse esitamise ja registreerimise vahepeale, võib kaubamärgi omanik hiljem nõuda, et Te oma ärinime ära muudaksite. Eestis on õiguskaitse ka Euroopa Ühenduse kaubamärkidel. Võimaliku vaidluse korral on määrav, kumb on varasem, kas ärinime äriregistrisse kandmine või kaubamärgitaotluse esitamine. Kaubamärgi õiguskaitse võib tuleneda ka sellest, et ta on üldtuntud ega vaja registreerimist, kuid sellist õiguskaitset peab kohtus eraldi tõendama.

Eestis menetluses olevad kaubamärgitaotlused ning Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasi lingi leiate Patendiameti veebilehelt.

Lisanõuded (äri)nimedele

Seadustega on lisaks eristatavusele kehtestatud (äri)nime valikule lisanõudeid, millega saate tutvuda lugedes vastavaid õigusakte:
Äriseadustik
Mittetulundusühingute seadus
Sihtasutuste seadus
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Tulundusühistuseadus
Hooneühistuseadus
Kirikute ja koguduste seadus