Kuigi suur osa Eesti juriidilistest isikutest on tublid ja seadusekuulekad, tuleb ette ka olukordi, kus isikul on jäänud aruanne esitamata või mõnest muudatusest registripidajale teada andmata. Sellisteks juhtudeks on registripidajal kasutada hoiatused ja trahvid, millega ettevõtjat õigele teele suunata.

Seaduse järgi on registripidajal andmete ja dokumentide esitamise tagamiseks järelevalvekohustus. Kui juriidilise isiku andmed ei ole korrektsed või mõni dokument on õigeks ajaks esitamata, võib registripidaja määrata juriidilisele isikule trahvi. Trahvi võib määrata ka andmete ja dokumentide esitamiseks kohustatud füüsilistele isikutele, näiteks juhatuse liikmele või osanikule.
Kõige rohkem trahve on läbi aastate määratud majandusaasta aruande õigeks ajaks esitamata jätmise eest.

Trahvi vältida on lihtne - tuleb lihtsalt õigeks ajaks aruanded ära esitada ning registripidajat viivitamatult juriidilist isikut puudutavatest muudatustest teavitada.

1.veebruaril 2023 jõustus äriregistri seadus, mille eesmärgiks oli muuhulgas, et äriregistrist saaks kiiremini kustutada need juriidilised isikud, kes enam ei tegutse.
Uus seadus andis registripidajale senisest paremad võimalused teha järelevalvet, et selgitada välja, kas ettevõtjad täidavad aruandluskohustust tähtajaks või mitte. Kui nad oma kohustust ei täida, siis saab neid varasemast kiiremini registrist kustutada. Kui seni võttis registripidaja järelevalve aega ligikaudu 2 aastat, siis nüüd saabuvad esitamata jätmise tagajärjed juba mõne kuu jooksul.